Kiiritamise mõju toidu kvaliteedile
Toiduainetetööstuse edukus sõltub sellest, kui kvaliteetseid tooteid suudetakse toota. Tarbijad eelistavad heade organoleptiliste näitajatega, stabiilse kvaliteediga ja mõistliku realiseerimisajaga tooteid. Pole mõtet toota mikrobioloogiliselt steriilseid ja pika säilivusajaga tooteid, kui need on organoleptiliselt vastuvõetamatud tarbijale. Eeltoodust tulenevalt leiame antud peatükis ja alapeatükkides vastused alltoodud küsimustele:
- Kas toidu kiiritamine on ohutu?
- Miks toitu mujal maailmas kiiritatakse?
- Milliseid toiduaineid kiiritatakse?
- Mida tuleb arvestada toiduainete valikul kiiritamiseks?
- Kuidas mõjutab toidu kiiritamine lõpptoote organoleptilisi näitajaid?
Kas toidu kiiritamine on ohutu?
On levinud kaks arvamust: ühed pooldavad kiiritatud toidu kasutamist ja teised on sellele vastu. Maailma üks juhtivaid toiduainete kiiritamise tehnika tootjaid MDS Nordion leiab, et toidu kiiritamine on „tõestatud ja ohutu“ tehnoloogia. Ioniseeriv energia, mis toitu läbib tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust. See sama radioaktiivne, tuumarelvade tööstuse jääkprodukt, mille vastu inimesed üle maailma protesteerivad, mida visatakse merre ja maetakse maha on saanud uue kasutuse toidu kiiritamise näol. Koobalt-60 on tuumarelvade tootmise kõrvalprodukt, mis nüüd tuleb inimestele kasuks kauem kestva toiduvaru tagajana. Toiduainete kiiritamisel saadav toit ei ole radioaktiivne, kuid tehas küsimus on selles, kas tehas, milles Koobalt-60 hoitakse, on kiirgusvaba? Tuumalekkeid on alati ette tulnud, samuti seadmete mittetöötamist, mis tekitab omakorda küsimuse, kas sealsetes tingimustes toodetud toit on ikka ohutu inimese tervisele.
Kiiritatud toiduainete tootjad väidavad, et toiduainete kiiritamisel toimuv toitainetes sisalduvate aatomite lõhkumine pole probleemiks. Aminohapete grupid lõhutakse kiiritamisel laiali. Oluline on siinkohal see, et rasvad ja rasvhapped on kiiritusele väga vastuvõtlikud ja nad muutuvad kiiritamisel toksilisteks aineteks. Näiteks karbohüdraadid muutuvad aineteks, millel on vigastatud rakustruktuur. Mõned ensüümid ja vitamiinid hävivad. Siinkohal tekib küsimus, kas selliseid muutusi läbi teinud toiduaine on ohutu ja kvaliteetne meie tervisele? Selline toit ei pruugi vastata turustamisotstarbelise toidu nõuetele, millest on peatüki alguses juttu.
Paljud uuringud on näidanud, et toiduainete kiiritamine pole siiski nii ohutu kui selle reklaamijad väidavad. Näiteks USA Toiduameti siseuuring näitab, et ainult 1% 413-st uuringust, mis üle 30-e aastase perioodi jooksul läbi viidi toetas kiirtamise ohutust. Kaks Venemaal läbi viidud uuringut, kus rottidele anti kiiritatud toitu, näitasid neeru- ja munandihaigusi. India laste peal läbi viidud katsed näitasid kromosoomide vigastust ja leukeemiat. Saksa teadlased leidsid nii palju haigusnähte, et kiiritamine on Saksamaal seadusega keelatud.
Saksa teadlased leidsid, et toidu kiiritamine võib põhjustada: mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Ka Suurbritannia on keelanud toidu kiiritamise. Takahashi Kosei, jaapani doktor kes uuris neid uuringuid mille põhjal Maailma Kaubandusganisatsioon lubas toidu kiiritamist ja leidis, et kiiritamise ohutus polnud piisavalt tõestatud. Need uuringud näitasid hoopis, et kiiritatud kartulid tekitasid arteriaalseid probleme, suuremat surevust, mutatsioone. Kiiritatud nisu põhjustas valgevereliblede muutusi. Kiiritatud sibulad põhjustasid suuremat surevust, samuti munasarja ja munandimuutusi. Kiiritatud riis põhjustas näärmete, südame ja kopsude töö tegevuse häireid, samuti suurendas kasvajate teket. Lisaks sellele 1223 Ungari uuringut ei suutnud tõestada kiiritamise ohutust.
Milles seisneb kiiritatud toidu oht inimese tervisele?
Kirjanduse andmetel kiiritusega seoses räägitakse eelkõige kiiritustõvest. Kiirituse negatiivsele mõjule viitavad sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu ja palavik - võivad ilmneda juba mõni tund pärast kiiritusega kokkupuutumist. Suuremate kiirgusdooside korral võivad need tekkida ka kiiremini ning tõsisematel juhtudel kaasneb siseorganite kahjustus, mis võib olla fataalne. Üle nelja grei (suureks loetakse juba üle 1 grei ulatuvat kiirgusannust) ulatuva kiirgusdoosi korral võib hukkuda pool hea terviseseisundiga täiskasvanutest. Siiski on oluline rõhutada, et toiduainete kiiritamisel ei kasutata selliseid doose, mille tulemusena kiiritatud toidu tarbimisel tekiks inimesel kiiritustõbi. (Allikas: https://www.arst.ee/...)
Alammenüü