Toiduainete kiiritamine 

Toiduainete valikukriteeriumid kiiritamiseks

 

Toiduainete valikukriteeriumid, mille alusel valitakse kas antud toode suunatakse kiiritamisele või mitte, põhineb sellel, kui kvaliteetne on algmaterjal, mida hakatakse kiiritama. Mida kvaliteetsem toode, seda parem mõju toiduainete kiiritamisel selle kvaliteedi tagamisele pikema perioodi jooksul. Toiduainete puhul hinnatakse kõige enam selle kvaliteeti. Mõiste kvaliteet on ühelt poolt väga lai, hõlmates nii objektiivseid kui subjektiivseid näitajaid, teiselt poolt mõiste kvaliteet võib olla ka ajas muutuv: näiteks see, mida me 90. aastatel pidasime kvaliteetseks piimatooteks, ei pruugi seda täna olla.  Kvaliteetne toiduaine kindlasti vastab esitatud spetsifikatsioonile, on toitainete koosluselt sobilik, hügieeniliselt toodetud ja mikrobioloogiliselt ohutu. Kuid mitte vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et toiduainete kvaliteedi hindajateks on tarbijad, kui toiduaine on organoleptiliselt vastuvõetav tarbijatele, vastab tarbijate ootustele ja eelistustele, omab pakendi märgistusel lubatud toimet ning on mõistliku hinnaga, siis tarbija peab seda toodet kvaliteetseks. Seega, kui toiduaine on ideaalse koostisega ning mikrobioloogiliselt täiesti ohutu, aga ei ole organoleptiliselt vastuvõetav tarbijale, siis seda toodet ei osta ja me ei saa rääkida kvaliteetsest tootest. Kvaliteetsed toiduained peavad olema ka värsked, visuaalselt puhtad, vajadusel töödeldud.

 

Toiduained, mida plaanitakse kiiritada, peavad vastama kindlatele nõuetele:

 

  • Toiduained peavad olema värsked ja kvaliteetsed, sest mida väiksem mikroorganismide arvukus tootes, seda lühema aja jooksul ja seda tõusam on kiiritamise toime olemasolevatele mikroobidele. Kiiritada ei tohiks toiduained, millel on riknemise tunnused, või mis on organoleptiliselt vastuvõetamatud.

 

  • Kiiritamisele suunatavad toiduained peavad olema visuaalselt puhtad ja võimaluse korral pestud, et vähendada olemasolevate bakterite arvukust toote pinnal. Vältida tuleb toiduainete saastumist pärast kiiritamist, sest kiiritatud toidul ei ole järeltoimet mikroobidele, ning suurema bakteriaalse saastumise korral võib ka eelnevalt kiiritatud toode kujutada potentsiaalset ohtu inimese tervisele.

 

  • Enne kiiritamist tuleks võimaluse korral toiduaineid kuumtöödelda sisetemperatuurini vähemalt 75 °C 2 minuti vältel. Põhjus selles, et kiiritamisel kasutatavad reaalsed doosid ei inaktiveeri toiduainetes olemasolevaid ensüüme, mis võivad kiiritatud toiduainete säilitamisel realiseerimisaja jooksul esile kutsuda ebasoovitavaid muutusi toiduainete kvaliteedis. Ensüüme saab inaktiveerida näiteks liha kuumtöötlusel või juurviljade balanšeerimisel.

 

 

Kas saab kiiritada mikrobioloogiliselt saastunud toitu, et tagada lõpptarbijale toiduohutus? (vastuse teadasaamiseks klikka "Vastus")