Sissejuhatus teemasse

Toiduainete kiiritamine on üks võimalus, kuidas tagada tarbijatele mikrobioloogiliselt ohutu lõpptoode. Toiduaineid hakati kiiritama alates 1950. aastast ning selle all mõeldakse toiduainete lühiajalist töötlemist ioniseeriva kiirgusega. Teadaolevalt on toiduainete kiiritamine lubatud umbes 40 riigis (vt kaardil rohelisega näidatud ala), kuid laiemat populaarsust ning kasutust pole see siiski leidnud. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid. Ühelt poolt on majanduslikud põhjused, sest seadmed ja rakendatav tehnoloogia on kallid. Teiselt poolt leidub palju toidu kiiritamise vastaseid, kes siiski kahtlevad lõpptoote ohutuses inimeste tervisele.

Kaardil rohelisega näidatud ala illustreerib riike, kus toiduainete kiiritamine on lubatud: näiteks Ameerikas, Norras, Lõuna-Euroopas (Allikas: http://www.cfs.purdue.edu/...)

Kõige enam kasutatakse toiduainete kiiritamist USAs, kus on luba kiiritada peaaegu kõiki toiduaineid ja nende koostisosi. Kui Pakistanis ja Braziilias on lubatud kiiritamist rakendada praktiliselt kõikides toiduvaldkondades, siis Euroopa Liidu maades kehtivad selle kohta erinõuded. Näiteks Prantsusmaal on lubatud kiiritada Camemberti juustu, maitseaineid, kuivatatud köögivilja ja linnuliha; Hollandis nii maitseaineid, kuivatatud köögi- ja puuvilja kui linnuliha; Suurbritannias vaid linnuliha. Sellest tulenevalt on toidu kiiritamise ja kiiritatud toiduainete või nende koostisosade müüki lubamist reguleerivate õigusaktide nõuded ka riigiti erinevad. Erinõue on ka tarbijat teavitada kiirituse kasutamisest. See peab olema ära toodud toidu märgistusel. Ehkki toidu kiiritamiseks kasutatakse doose, mis toidu tarbimisel ei saa ohustada inimese tervist, peab siiski tarbijal olema valik eelistuste tegemiseks kiiritatud või mittekiiritatud toiduainete vahel.

Toidu kiiritamise tehnoloogia töötati välja eesmärgiga vähendada toidust tingitud infektsioonide ja mürgistuste juhtumeid. Hinnanguliselt haigestub igal aastal miljoneid inimesi patogeensete bakteritega saastunud toidu söömise tagajärjel. Toidu kiiritamine aga võimaldab tagada alates toidus leiduda võivate mikroorganismide arvukuse vähenemise kuni mikroobide, spooride ja toksiinide täieliku hävitamiseni välja.

Kiiritamine võimaldab:

• steriliseerida maitseaineid,
• hävitada mikroorganisme toiduainetes,
• surmata putukate vastseid,
• eosed ja endospoorid hävitada,
• puuviljade valmimist aeglustada,
• puuviljamahla pressimisel saagist suurendada,
• kuivatatud toitu paremini taastada;
• puhastada ja steriliseerida pakendit. 

Kiiritamise mõju ulatus toiduainetes leiduvatele mikroobidele sõltub kasutatavast kiiritamise doosist. Mida kõrgemaid doose kasutatakse, seda steriilsem ja pikema säilivusajaga lõpptoode saadakse.

Mõtlemisülesanne:

Kui toiduainetööstuses USA-s otsustatakse kiiritada lihatoodet, et tagada mikrobioloogiliselt ohutu toode tarbijale, kas see tähendab, et siis ei ole enam tähtis kvaliteetse tooraine ja pooltoodete hügieeniline tootmine, kuna lõpuks ikkagi kõik mikroobid hävitatakse tootest?

Pane tähele!