Toidu kiiritamine 

Kiiritatud toiduainete märgistamine ja olulised seadusandlikud aspektid

Vastavalt Eestis kehtivale seadusele, kui toiduaineid või selle koostisosi töödeldakse ioniseeriva kiirgusega, siis tuleb sellekohane teave ka tarbija teatavaks teha:

 

  • pakendamata kiiritatud toiduaine müügikohas peab olema toiduaine juures olema märge "Kiiritatud" või "Töödeldud ioniseeriva kiirgusega";
  • kui toiduaine koostisosi on kiiritatud, siis peab müügipakendil olema märge "Kiiritatud" või "Töödeldud ioniseeriva kiirgusega" asjakohase koostisosa juures;
  • töödeldud toidu liitkoostisosa komponendi puhul peab märge "Kiiritatud" või "Töödeldud ioniseeriva kiirgusega" olema ära näidatud müügipakendil liitkoostisosa komponentide loetelus asjakohase komponendi juures isegi siis, kui liitkoostisosa moodustab vähem kui 25% valmistootest;
  • märge toidu töötlemise kohta peab olema ka kaubaga kaasas olevatel dokumentidel.

 

Eestis on lubatud müüa kiiritatud kuivatatud aromaatseid maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitseaineid. Neil toodetel peab olema märge „kiiritatud“. 

 

Kiiritatud toiduainete pakenditel peab olema kirjas, et neid on kiiritamise teel töödeldud ja pakendil peab olema "roheline lilleõis" ehk rahvusvaheline sümbol radura.

                    

      

Kiiritatud toiduained tuleb märgistada sümboliga radura. Allikas: http://www.cfs.purdue.edu/...

 

Vastavalt EV õigusaktile nr 275 "Toidutoorme ja toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidutoorme ja toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded" on lubatud toitu kiiritada, kui:

  • töötlemiseks on tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus;
  • töötlemine ei ole ohtlik inimese tervisele ning seda tehakse nõuetekohaselt;
  • töötlemine on kasulik tarbijale;
  • töötlemist ei kasutata hügieeni- ega tervisekaitsenõuete, hea tootmistava ega hea põllumajandustava rakendamise asemel.

 

Toitu on lubatud kiiritada järgmistel eesmärkidel:

  • toidus patogeensete mikroorganismide hävitamine toidumürgistuste ärahoidmiseks või nende arvu vähendamiseks;
  • toidu riknemise vähendamine riknemisprotsessi pidurdamise ja riknemist põhjustavate organismide hävitamise abil;
  • toidu enneaegsest küpsemisest, idanemisest või võrsumisest tulenevate kadude vähendamine;
  • toidu puhastamine taimele või taimsele saadusele ohtlikest organismidest.

 

Toiduainete kiiritamisel tuleb täita Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ühendatud Codex Alimentarius ’e komisjoni (CAC) poolt ioniseeriva kiirgusega töötlemise ettevõtetele väljatöötatud hügieenijuhendi nõudeid. Ettevõtted, kus toitu töödeldakse, peavad pidama arvestust iga partii töötlemise kohta. Arvestuse andmeid tuleb säilitada viis aastat.

Partii töötlemise arvestuses näidatakse ära järgmised andmed:

  • töödeldud toidu kogus, toidugrupp ja toidu nimetus;
  • toidupartii tähis;
  • toidu töötlemise tellinud käitleja nimi, aadress ja asukoht;
  • isiku andmed, kellele töödeldud toidupartii väljastatakse;
  • töötlemise kuupäev;
  • andmed töötlemise ajal kasutatavate toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta;
  • kiiritamise protseduuri kontrolli andmed: teostatud dosimeetriline kontroll ja selle tulemused, tulemuste võrdlemine kehtestatud piirmääradega ning kasutatud kiirguse tüüp;
  • informatsioon kiirgusdoosi valideerimise, s.o vähima ja suurima kiirgusdoosi asukohtade määramise kohta.

 

Töötlemiseks on lubatud kasutada järgmisi kiirgusallikaid:

  • radionukliidide 60Co ja 137Cs produtseeritav gammakiirgus;
  • 5 MeV või alla selle nimienergial (suurimal kvandienergial) töötavate masinate genereeritav röntgenikiirgus;
  • 10 MeV või alla selle nimienergial (suurimal kvandienergial) töötavate masinate genereeritavate elektronide kiirgus.

 

Töödelda on lubatud järgmist toitu: kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ning taimse päritoluga maitseained. Suurim toidu töötlemiseks lubatud neeldumisdoos on   10 kGy. Toite võib töödelda mitmes etapis, kuid kogu neeldumisdoos ei või olla suurem kui 10 kGy, kusjuures arvutamise aluseks võetakse keskmise neeldumisdoosi arvutamise valem. Töötlemise kombineerimine mõne muu samal eesmärgil kasutatava keemilise töötlemise viisiga on keelatud.

 

Keskmine neeldumisdoos  arvutatakse järgmise valemi kaudu:

kus

M on ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu mass,

 

p on ioniseeriva kiirguse tihedus punktis (x, y, z),

 

d on neeldumisdoos punktis (x, y, z),

 

dV on dx dy dz, kaduvväikese mahuga element, mis tegelikkuses esineb murdosa koguses.

Keskmise neeldumisdoosi võib määrata homogeenses toidus või selgelt määratletava tihedusega homogeenses puistekaubana käideldavas toidus, teostades mõõtmisi kogu töödeldava toidu ulatuses piisava arvu dosimeetrite abil. Sel juhul arvutatakse keskmine neeldumisdoos nende mõõtmiste aritmeetilise keskmisena.

 

Keskmise neeldumisdoosi määramisel kasutatakse järgmist metoodikat:
1) määratakse suurima kiirgusdoosi max ja väikseima kiirgusdoosi min keskmine, teostades mõõtmisi töödeldava toidu erinevates osades;


2) keskmine neeldunud doos  arvutatakse järgmise valemi järgi:

 

« Eelmine | Järgmine »