Toiduainete kiiritamisel kasutatavad doosid:

• Madalad doosid – Radurization (ingl. k.) – toiduainete kiiritamisel kasutatakse kiirgusdoosiks 0.75-2.5 kGy, mis kutsub esile riknemist põhjustavate mikroorganismide arvukuse vähenemise tagades sellega toiduainete kvaliteedi teatud kindla ajaperioodi vältel. Antud kiirgusdoosi kasutatakse juur- ja puuviljade, mereandide, teravilja, värske liha (sh linnuliha) töötlemiseks.

• Keskmised doosid – Radicidation (ingl. k.) – toiduainete kiiritamisel kasutatakse kiirgusdoosiks 2.5-10 kGy, mis kutsub esile lisaks riknemist põhjustavate mikroobidele ka spoore mittemoodustavate patogeensete mikroorganismide arvukuse vähenemise. Antud kiirgusdoose kasutatakse eeskätt eelnevalt pakendatud toiduainete (eriti toore linnuliha) puhul, eriti efektiivne on see Salmonella inaktiveerimiseks pakendatud toiduainetest.

• Kõrged doosid – Radappertization (ingl. k.) – toiduainete kiiritamisel kasutatakse kiirgusdoosiks 30-40 kGy, mis kutsub toiduainetes esile kogu olemasoleva (nii mittepatogeense kui patogeense) mikrofloora hävitamise. Kasutatakse eesmärgiga eelkõige hävitada Clostridium botulinum’i poolt produtseeritud termoresistentsed toksiinid.

Vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele, suurim toidu töötlemiseks lubatud neeldumisdoos on 10 kGy = 1 000 000 raadi. Toite võib olla töödeldud mitmes etapis, kuid kogu neeldumisdoos ei või olla suurem kui 10 kGy.

Näide kasutatavatest kiiritusdoosidest:

Näide mujal maailmas kasutatavatest kiiritusdoosidest: 

Mõtlemisülesanne:

Kui on teada, et USA kiiritustehases kiiritati linnuliha kiirgusdoosiga 0,75 kGy. Kas selline kiirgusdoos on piisav, et inaktiveerida eelnevalt linnulihas leitud patogeenne Salmonella?